Rubriik: Uudised

Ühingule avanes suurepärane võimalus asutada Tallinna kesklinnas üks permakultuurne kogukondlik aed. Selle rajamiseks eraldas Tallinna linn 720 m2 otstarbekalt kasutamata maa-ala, mis asub Tallinna Linnamuuseumi kasutuses oleva lao territooriumil.

Linn toetab selliste kogukondlike aedade rajamist lisaks ka rahaliselt kui taotlus ja kirjutatud projekt on aktsepteeritud. Aia rajamiseks saab taodelda maksimaalselt 5000€. EPÜ taotlus Elurikkuse aia rajamiseks leidis heakskiidu ja sai rahastuse.

Rahastuse toel sai planeeritud soetada aeda kompostmulda, multśiks hakkepuitu, töövahendeid, tööriistakuur ja kastmislahendus.

Tegevusega sai algust teha maikuus, mil kohale toodi nii hakkepuit kui muld.

Esimese tegevusena sai talgutöö korras puistatud laili hakkepuit, tassitud laiali mulda peenarde tarvis, külvatud ja istutatud.

Tõrge on tekkinud veelahendusega. Loodetud vihmaveekogumise lahendus – vihmaveerennide tellimine-paigaldamine laohoone katusele, ei leidnud Linnamuuseumi poolt lahendust, veeühendus Tallinna Vee poolt ei teostunud samuti. Naabrusest vee saamise võimalus tähendaks mitmesaja meetrise vooliku igakordset vedamist üle tühjalt seisva krundi naabermajani, mis poleks kaugeltki praktiline lahendus. Vee-teema vajab hädasti lahendamist. Eelistatum lahendus oleks vihmavee kogumine, ent kaalumisele võtaks ka teisi võimalusi.

2023.aastal kandis Tallinn auväärset Rohelise Pealinna tiitlit. Selle raames toimus Tallinnas mitmeid ettevõtmisi ja sündmusi, mille rahastamisele Tallinn linn oma panuse andis.

Ka Eesti Permakultuuriühingul (EPÜ) oli au olla kaasatud Rohelise pealinna tegemistesse ning oma roll Rohelise pealinna projektis. Nimelt korraldas EPÜ Rohelise Pealinna rahastuse toel erinevaid permakultuurialaseid koolitusi ja praktilisi õpitubasid linnakodanikele ning õppe- ja kogukonnaaednikele.

Kõik koolitused olid osalejatele tasuta, registreerumisega. Infot ja registreerumislinki koolituste-õpitubade kohta jagas Tallinn oma veebilehel, oma infokirjades ja Facebookis Söödav linn TLN – https://www.facebook.com/groups/299184180881446

Aasta jooksul sai läbi viidud 16 koolitust ja praktilist õpituba erinevates õppe- ja kogukonna aedades.

Ja kuigi projekt on sellisel kujul lõppenud, on ühingul plaanis koolituste ja õpitubade läbiviimist jätkata. Jälgige infot!

Projekti algus 01.08.2023

MainPotRe on kaheaastane projekt mis hõlmad kolme peamist tegevusvaldkonda.

1)Pärandsortide kohta info kogumine. Eesti pärandsortide kohta info kogumine, sh. varem tuvastamata sortide kogumine, mida väikekasvatajad säilitavad. Eesti populaarsemate pärandsortide väljaselgitamine et, saaks selle ametlikult registreerida. Teadmiste edasiandmine haigusvaba seemnekartuli kasutamise kohta.

2)Info jagamine /kommunikatsioon. Lõppkasutajatele asjakohase teabe levitamine (kartuli taimse materjali säilitamine ja geenivaramust levitamine).

3) Uuringud, infopäevad. Küsitluste läbiviimine, et selgitada välja enim soovitavad pakendi suurused, ihaldatumad kohalikud sordid, eelistatud ostuviisid, selgitada välja, millist teavet sordi kohta ostjad sooviksid koos seemnekartuliga saada. Tunnustatud kohalike (võib olla nii – kohalik kui ka pärand) sortide demonstreerimine põllupäevadel, infopäevadel jms üritustel.

Eesti Permakultuuriühingu selle kevade suursündmuseks oli juhatuse liikmete õpireis Portugali, Sao Miqueli saarele, kus  toimus rahvusvaheline PDC koolitus. Õpireis toimus Erasmus+ rahastuse toel, eesmärgiga tõhustada Eesti Permakultuuriühingu juhatuse permakultuuri alast pädevust. Sõit Assooridele sai ette võetud seetõttu, et just seal oli suurepäraselt omanäoline koolitaja Helder Valente PDC koolitust korraldamas ja seda mitte ka esimest korda – külalislahke võõrustaja Ana Henrique permakultuurifarmis “Quinta das Flores” oli see juba õige mitmes PDC koolitus.

Helder Valente valimine koolitajaks õigustas ennast tõesti, sest Helder oma suurte kogemustega ning paindliku õpetamisstiiliga haakus meie kirju grupi vajadustega vägagi sujuvalt. Meile eestimaalastele lisandus üks õppur naabersaarelt ning kaks Ameerika taustaga huvilist. 

Helder on permakultuuriga seotud üle 20 aasta ning loonud oma õppeprogrammi “The New School Permaculture”, mis on loovalt väestav segu erinevatest pedagoogilistest meetoditest, teraapilistest mängudest ning vasaku ja parema ajupoolkera vahel ühendusi loovatest tegevustest. Helderi eesmärk on lisaks teadmiste vahendamisele toetada ka õppija kogu potentsiaali avanemist.

Kuidas siis meie grupil (osalesid Raili, Elina, Ole, Jaana ja Helena) selle potentsiaali avanemisega läks ning millised muljed on sõelale jäänud? Millised praktilised teadmised on juba rakendust leidnud?

Helena: Mind võlus muidugi koolituse toimumiskoht, kus sain olla loodusega heas kontaktis ning teistsugune taimestik ning maastik ei tundunudki võõras. Helderi voolav õpetamisstiil mulle sobis ning oli täitsa hämmastav, kui palju praktilisi ning faktilisi teadmisi ma ikkagi kogusin. Praktilistest teadmistest on “CHOP and DROP” juba korduvalt kasutust leidnud (CHOP and DROP on permakultuurne süsteem biomassi tootmiseks). Minul on küll palju toekam tunne nüüd seda permakultuuri “asja” Eestimaal edendada.

Koolituse käigus tutvusime mitmete aias kasutatavate meetoditega mullaviljakuse ja taimekasvu edendamiseks. Sealhulgas mulla mikroorganismide kogumise ja teisaldamisega? nö riisisukkade põhimõttel.

Õpetaja Helderi valvsa pilgu all märkisime kõrgusjooni vulkaanilise tegevuse läbi kujunenud maastikul, mis erinevalt Eestimaast on järskude kalletega ja mullaerosioonist ohustatud.

.

Ühine koolitusreis mitte ainult ei rikastanud meid maaharimis-alaste teadmistega, vaid hõlmas endas ka permakultuuri sotsiaalset poolt ning seeläbi soodustas ühtlasi ka meie  koostoimimist meeskonnana.

Leidkem rahu ja aega vaatlusteks ning lähedastega koos olemiseks!

Jõulu- või uusaastapeo korraldamisel võiks arvesse võtta permakultuuri põhimõtteid. On ju ürituse organiseerimine ka disainitöö.

Tehkem ise jõulukaunistusi looduslikest materjalidest! Taaskasutagem kuuske peale pühade lõppu! Kui kuuske kogu aeg vees hoida siis okkad ei pudise nii kiiresti küljest ning oksi saab hiljem ära saagida ja peenrakatteks kasutada. Tüvest saab järgmiseks aastaks taimetoe või aiaposti. Võib ka potikuuse tuppa tuua, et see hiljem välja istutada. Arvestama peaks, et potikuusk võib siiski toasoojas ära kuivada niiet toas hoidmise aeg võiks võimalikult lühike olla.

Toidulauda võiks katta ennekõike omakasvatatud või muu kohaliku söögikraamiga. Lauda katta mõistlikult, mitte liiga palju korraga, varud pigem jahedas hoida ning hiljem välja tuua vastavalt vajadusele! Toit rikneb toasoojas kiiremini kui arvata oskame.

Permakultuuripõhimõtted:

• Vaatle ja suhestu. Võttes aega looduses olemiseks ja vaatlemiseks, suudame kavandada lahendusi, mis sobivad meie konkreetsesse olukorda.
• Püüa ja salvesta energiat. Arendades süsteeme, mis koguvad ressursse nende külluse tipul, saame neid ressursse puuduse korral kasutada.
• Saa saaki. Veendu, et töötamise tulemusena tekib tõeliselt ja praktiliselt kasulik hüve (mitte ainult esteetiline mulje või nauding).
• Rakenda iseregulatsiooni ja arvesta tagasisidet. Kindlustamaks süsteemide edukat toimimist, tuleb vältida ebasobivaid tegevusi.
• Kasuta ja väärtusta taastuvaid ressursse ning teenuseid. Kasuta looduse küllust parimal moel vähendades tarbivat käitumist ja sõltuvust mitte-taastuvatest ressurssidest.
• Ära tooda prügi. Väärtustades ja kasutades ära kõiki meile kättesaadavaid ressursse, ei lähe midagi raisku.
• Kavandamine mustritest detailideni. Astudes sammukese eemale, suudame vaadelda looduse ja ühiskonna mustreid. Need mustrid võivad muutuda meie kavandi selgrooks, millele lisanduvad aja jooksul detailid.
• Pigem ühenda kui eralda. Õigeid asju õigetesse kohtadesse asetades arenevad nende vahel vastastikused suhted ja nad hakkavad tööle üksteist toetades.
• Kasuta väikeseid ja aeglaseid lahendusi. Väikesi ja aeglaseid süsteeme on suurtest lihtsam toimimas hoida, kasuta paremini kohalikke ressursse ja saa jätkusuutlikumaid tulemusi.
• Kasuta ja hinda mitmekesisust. Mitmekesisus vähendab haavatavust, mida põhjustavad erinevad ohud ning kasutab ära selle keskkonna omapära, kus ta asetseb.
• Kasuta servi ja hinda äärealasid. Äärealadel toimuvad kõige huvitavamad asjad. Need on sageli kõige väärtuslikumad, mitmekesisemad ja tootlikumad elemendid süsteemis.
• Vasta muutustele ja kasuta neid loovalt. Me saame vältimatut muutust positiivselt mõjutada, kui seda hoolikalt jälgime ning sekkume õigel ajal.

Koostöös Eesti Permakultuuriühingu ja taastava põllumajanduse eksperdi Stefan Gernerti juhendamisel toimub 30. oktoobril Viljandimaal, Uue-Karistes tootmisaed ehk Market Gardening 4-osalise õppepäevade sarja esimene koolitus.

Tootmisaed funktsioneerib taastava põllumajanduse põhimõttel. Tegu on disainiga, mis võimaldab väga väikesel maa-alal toota endale ja oma perele puhast toitu, panustades selle käigus elurikkuse tagamisse ja maa taastamisse. See püsipeenarde disainlahendus toimib suletud toitainete ringluse põhimõttel, mis muudab välise sisendi peale enda töö minimaalseks. Saadava toodangu hind võib olla potentsiaalselt ka soodne, mis võimaldab luua lisa sissetulekuallika oma peres ja kogukonnas. Õppepäevade juhendajaks on sakslane Stefan Gernert, kes on taastava põllumajanduse konsultant ja praktik. Ta tutvustab tootmisaia printsiipe ja milliseid praktikaid selles väga kõrge saagikusega aias rakendatakse.

Esimesel õppepäeval räägitakse lahti teooria, millele järgneb kosutav taimne lõunasöök. Pärast lõunat läheme vaatleme valmimisjärgus olevat tootmisaeda ja plaanis on lühike praktiline tegevus.

Huvi korral võtke ühendust Permakultuuriühingu liikme Jaana Nõuga, tel: 53404090, e-mail: jaananou@gmail.com. Vastuseks saate registreerumislehe ja täpsema info õppepäeva kohta. Esimene grupp on täitunud.

Koolitusel vajaminev kompost tuleb Matogardist.

Eesti Permakultuuriühing viis suve alguses läbi küsitlused ühingu liikmete ja permakultuurihuviliste seas. Täname kõiki vastajaid!

Kokkuvõttes võib öelda, et enamik liikmeid on ühingu tööga rahul või väga rahul. Ootused ühingule on seotud suurema lokaalse iseorganiseerumisega, liikmete kaasamisega, praktiliste infomaterjalide kättesaadavusega ja aktiivsema kogemuste jagamisega.

Mitteliikmetest permakultuurihuvilised (64 vastajat!) tõstsid esile ühingu kohakülastused ja õppevisiidid, mida oleme järjest suurema aktiivsusega korraldanud. Ootused ühingule on seotud laiapõhjalisema tegevuste tutvustamisega ja uute inimeste kaasamisega.

Mõlema küsitluse kokkuvõttega saab lähemalt tutvuda SIIN: https://drive.google.com/…/1NjRPtzuzvXJFULcU8th7RstTzWn… Püüame meile antud tagasisidet igati arvesse võtta ja tegutseme selles suunas, et ühing areneks vastavalt liikmete ja permakultuurihuviliste ootustele.