Eesti Permakultuuriühingu selle kevade suursündmuseks oli juhatuse liikmete õpireis Portugali, Sao Miqueli saarele, kus toimus rahvusvaheline PDC koolitus. Õpireis toimus Erasmus+ rahastuse toel, eesmärgiga tõhustada Eesti Permakultuuriühingu juhatuse permakultuuri alast pädevust. Sõit Assooridele sai ette võetud seetõttu, et just seal oli suurepäraselt omanäoline koolitaja Helder Valente PDC koolitust korraldamas ja seda mitte ka esimest korda – külalislahke võõrustaja Ana Henrique permakultuurifarmis “Quinta das Flores” oli see juba õige mitmes PDC koolitus.
Helder Valente valimine koolitajaks õigustas ennast tõesti, sest Helder oma suurte kogemustega ning paindliku õpetamisstiiliga haakus meie kirju grupi vajadustega vägagi sujuvalt. Meile eestimaalastele lisandus üks õppur naabersaarelt ning kaks Ameerika taustaga huvilist.
Helder on permakultuuriga seotud üle 20 aasta ning loonud oma õppeprogrammi “The New School Permaculture”, mis on loovalt väestav segu erinevatest pedagoogilistest meetoditest, teraapilistest mängudest ning vasaku ja parema ajupoolkera vahel ühendusi loovatest tegevustest. Helderi eesmärk on lisaks teadmiste vahendamisele toetada ka õppija kogu potentsiaali avanemist.
Kuidas siis meie grupil (osalesid Raili, Elina, Ole, Jaana ja Helena) selle potentsiaali avanemisega läks ning millised muljed on sõelale jäänud? Millised praktilised teadmised on juba rakendust leidnud?
Helena: Mind võlus muidugi koolituse toimumiskoht, kus sain olla loodusega heas kontaktis ning teistsugune taimestik ning maastik ei tundunudki võõras. Helderi voolav õpetamisstiil mulle sobis ning oli täitsa hämmastav, kui palju praktilisi ning faktilisi teadmisi ma ikkagi kogusin. Praktilistest teadmistest on “CHOP and DROP” juba korduvalt kasutust leidnud (CHOP and DROP on permakultuurne süsteem biomassi tootmiseks). Minul on küll palju toekam tunne nüüd seda permakultuuri “asja” Eestimaal edendada.
Koolituse käigus tutvusime mitmete aias kasutatavate meetoditega mullaviljakuse ja taimekasvu edendamiseks. Sealhulgas mulla mikroorganismide kogumise ja teisaldamisega? nö riisisukkade põhimõttel.
Õpetaja Helderi valvsa pilgu all märkisime kõrgusjooni vulkaanilise tegevuse läbi kujunenud maastikul, mis erinevalt Eestimaast on järskude kalletega ja mullaerosioonist ohustatud.
.
Ühine koolitusreis mitte ainult ei rikastanud meid maaharimis-alaste teadmistega, vaid hõlmas endas ka permakultuuri sotsiaalset poolt ning seeläbi soodustas ühtlasi ka meie koostoimimist meeskonnana.
